Kuidas valida teleskoopi algajatele.

Selleks, et valida just Teile sobilik teleskoop, tuleks arvesse võtta selle tähtsamaid omadusi. Püüame võimalikult lühidalt vaadelda kõiki neid peensuseid, millele tuleks tähelepanu pöörata.

  1. Hinnaga seotud küsimus — üks kõige keerulisem.
    Igati hea teleskoobi soetamiseks peaks taskus olema vähemalt 200 kuni 600 eur.
    Kui räägime kingitusest lapsele, pöörake tähelepanu kuni 100 eur hinnaga mudelitele. Sellised teleskoobid ei ole liialt võimsad ja samas ka eriti kallid, lapsele tõsisemat teleskoopi osta jõuab ju alati.Eelkõige tuleb endale selgeks teha asjaolu, et asjatundlikult valitud ja kvaliteetne teleskoop, sõltumata selle tüübist, teenib tões ja vaimus oma peremeest pikki aastaid. Erinevalt teistest kaupadest teleskoobid ei vanane ja ei kulu.
  1. Millised teleskoobid eksisteerivad ja milline on nendest parem?
    Asi on selles, et ideaalseid teleskoopide konstruktsioone ei eksisteeri. Nendest igaühel on oma tugevad ja nõrgad küljed.

Refraktorid (läätsedest koosnevad optilised teleskoobid). Olete astronoomiavaatluses uustulnuk või harrastaja? – on just seda tüüpi teleskoop see, mida vajate. Lubab hästi vaadelda maapealseid objekte ja meie Päiksesüsteemi piirides olevaid taevakehasid. Ei vaja häälestamise ja hoolduse kogemusi!

Reflektorid (peegeldavad teleskoobid) – Sellised on juba arenenumatele vaatlejatele. Sobib ideaalselt sügavama kosmose vaatluseks ja kaugetest galaktikatest kvaliteetsema kujutuse saamiseks. Teleskoobi sagedasel ühest kohast teisse viimisel on nõutav selle justeerimine, s.t. peeglite asukoha ühtlustamine (ent vajalike vilumuste korral kulub Teil sellele protseduurile vaid viis minutit, mitte rohkem), toru avatud konstruktsioon aga võib tingida tolmu sattumise peapeeglile, mistõttu tuleb seda aeg-ajalt puhastada.

Katadioptrikud (kus murdumine ja peegeldus on ühendatud optilises süsteemis, tavaliselt läätsede ja kõverpeeglite kaudu). Sisaldab endas kahte eelnevat tüüpi väärtuseid. Sobib nii kaugete, kui lähedaste astronoomiliste objektide jälgimiseks. Lisaks tähtede jälgimisele  lubab teha ka kvaliteetseid ülesvõtteid. Taoline optiline süsteem ei vaja perioodilist justeerimist, toru suletud konstruktsioon aga kaitseb peapeeglit tolmu eest. Peamine miinus – kõrge hind.

Tähtis nõuanne

Ärge oodake oma teleskoobilt liialt paljut!  Kahjuks ei suuda isegi kõige suurem ja kallim teleskoop näidata neid fantastilisi, värvilisi, pisidetaile täis kujutusi, mida teame ja oleme näinud teaduslik-populaarsetes raamatustes ja filmides. Taoliseid kujutisi võib saada vaid professionaalsetes observatooriumites. Näha seda “lihtsalt silmaga”, isegi läbi teleskoobi, ei ole kahjuks võimalik.
Oma esimese valiku tegemiseks piisab tähelepanu pöörata teleskoobi hinnale ja konstruktsioonile. 

Allpool on toodud muud tähtsad parameetrid, mis lubavad Teil teha õige valiku. 

3. Objektiivi diameeter (apertuur) 

Mida suurem diameeter, seda suurem teleskoobi valgusjõud ja selle eraldusvõime, seda kaugemaid ja ähmasemaid objekte võib selles näha. Teisest küljest mõjub diameeter oluliselt teleskoobi mõõtudele ja kaalule (eriti läätselisele teleskoobile). Siinkohal on tähtis meeles pidada, et teleskoobi maksimaalselt kasulik suurendamine ei tohiks ületada 1.4 selle diameetrist. See tähendab, et 70 mm diameetri juures moodustab sellise teleskoobi maksimaalselt kasulik suurendus ~98x. Algaval vaatlejal oleks mõttekas peatuda 70 kuni 150 mm apertuuriga (3 kuni 6 tolli) mudelil.

4. Fookuskaugus  

Mida suurem on fookuskaugus ehk F, seda paremini saab seadme abil kiigata kosmosesse. Fookuskaugus mõjub nähtava kujutise suurendusastmele ja kvaliteedile. Suur fookuskaugus (pika fookusega teleskoobid) tähendab suuremat suurendamist, kuid väiksemat vaatevälja ja valgusjõudu. Sobib väiksemate eemaldunud objektide vaatluseks. Väiksem fookuskaugus (lühikese fookusega teleskoobid) tähendab väiksemat suurendamist, kuid suuremat vaatevälja. Sobib laiendatud objektide, näiteks galaktikate jälgimiseks ja astrofotode tegemiseks.
Rõdul hoidmiseks on mugavam 500-800mm fookuskaugusega teleskoop.

Need seaduspärasused ei puuduta vaid katadioptrikuid – nendes murdub valgusvoog mitmeid kordi, mitte aga ei kulge sirgjoones, mis võimaldab oluliselt lühendada korpust.

5. Suurenduse kordsus

Esimest teleskoopi valides ärge kunagi kihutage suurima suurendamise järgi!
Jah, taolisel juhul paistavad taevakehad oluliselt suurematena, kuid samas muutuvad märgatavamaks need asjad, mida suurendada poleks üleüldse vajalik – näiteks teleskoobi toru vibreerimine või atmosfääri turbulentsusega esilekutsutud moonutused.  Kordsust võib arvutada nii – jagada fookuskaugus (F) okulaari omadustele. Näiteks teleskoop fookuskaugusega F=800 mm, millel on 16 mm okulaar, annab 50 kordse suurenduse (800 / 16 = 50).

6. Monteeringu tüüp

Monteering kujutab endast teleskoobi alust (meenutab statiivi või kolmjalga). Teleskoobi monteering on sama, mis fotoaparaadi või videokaamera statiiv, kuid palju tähtsam! Vaadata monteeringuta teleskoopi – on täiesti mõttetu tegu. Proovige täpselt suunata 10 sentimeetrise diameetriga ja 3 kilogrammi kaaluv toru objektile ja hoida sellises asendis kasvõi 10 minutit.

Kõik olemasolevad monteeringud jaotatakse kolmeks liigiks:

Tasandiline ehk asimutaalne – kõige lihtsam alus. Lubab teisaldada teleskoopi horisontaalselt ja vertikaalselt. Sagedamini komplekteeritakse nendega refraktoreid ja väiksemaid katadioptrikuid. Astraalseks pildistamiseks aga asimutaalne monteering ei sobi, kuna ei võimalda püüda selget pilti.

Ekvatoriaalne – sellel on küll muljetavaldav kaal ja mõõdud, see-eest aga võimaldab leida vajalikku objekti etteantud koordinaatide põhjal. Selline kolmjalg on ideaalne kauge kosmose objektidele mõeldud reflektoritele, mida palja silmaga ei ole võimalik eristada. Populaarne ka astropildistamise kummardajate seas.

Dobsoni süsteem – teatud kompromiss kasutuses lihtsa ja odava asimutaalse aluse ja vastupidava ekvatoriaalse konstruktsiooni vahel. Sageli on komplektis võimsate ja kallihinnaliste reflektoritega.

Ekvatoriaalne monteering on üsna keeruline omandamisel ning vajab mõningast ettevalmistust ja kvalifikatsiooni. Kui olete algaja astroharrastaja, soovitaksime soetada asimutaalse monteeringuga või Dobsoni monteeringuga teleskoobi. 

Kaasaegsemad monteeringud — mootoriga varustatud asimutaalsed või ekvatoriaalsed arvutis oleva sihikusüsteemiga, niinimetatud GoTo. Suunavad automaatselt kasutaja poolt andmebaasist valitud objektile, seejärel jälgivad katkematult etteantud kiirusel. Selliste monteeringute miinusteks peetakse suunamise mitte eriti kõrget täpsust ja suurenenud «isu» — autonoomseteks vaatlusteks vajate suurel hulgal patareisid. Samuti kaob taevakeha otsimise romantika kui selline. Sõltumata monteeringu liigist peab see kindlasti olema vastupidav ja püsikindel. Isegi maailma parim optika ei näita isegi 10 % oma võimalustest, kui see on paigaldatud tasakaalustamata või logisevale monteeringule, mis isegi väiksema tuuleiili või kasutaja puute korral hakkab värisema. Enam-vähem mugavateks vaatlusteks peab monteering olema vähemalt sama raske kui teleskoobi toru. Soovitav (eriti astropildistamiseks), et monteeringu kaal oleks mitu korda suurem teleskoobi kaalust.

Soovime edu!