F\u00fc\u00fcsik Leo Szilard pihtis kord oma s\u00f5brale ja kutsevennale Hans Bethele, et ta peab aru, kas mitte hakata p\u00e4evikut pidama. \u201eEga ma kavatse seda avaldada. Tahaksin vaid panna kirja fakte, et Jumal neid teada saaks.\u201c \u201eKas sa ei arva, et Jumal teab niigi k\u00f5iki fakte?\u201c k\u00fcsis Bethe vastu. \u201eJaa,\u201c vastas Szilard. \u201eteab k\u00fcll, aga mitte minu n\u00e4gemust neist.\u201c<\/p>\n
\u2013 Hans Christian von Baeyer, Taming the Atom (Aatomeid taltsutamas)<\/p>\n
Ei ma osanud eristada prootonit proteiinist ega kvarki kvasarist, ei ma taibanud, kuidas saavad geoloogid m\u00e4\u00e4rata kivimikihi vanust kanjoniseinas, \u00f5ieti \u00f6elda ei teadnud ma tegelikult midagi. Mind haaras vaibumatu kihu midagi teada saada ja m\u00f5ista, kuidas teadmisi hangitakse. K\u00f5ige p\u00f5nevam oligi see \u2013 kuidas teadlased asju v\u00e4lja selgitavad. Kust me teame, kui palju Maa kaalub, kui vanad on kivimid v\u00f5i mis on Maa keskmes? Kuidas nad k\u00fcll teavad, kuidas ja kunas sai Universum alguse, ja mismoodi see algus v\u00e4lja n\u00e4gi? Ja mis toimub aatomi sees? Ja l\u00f5ppude l\u00f5puks, v\u00f5i eelk\u00f5ige, miks tihti n\u00e4ib, et teadlased teavad peaaegu k\u00f5ike, kuid samas ei suuda ennustada maav\u00e4ringut v\u00f5i soovitada sedagi, kas j\u00e4rgmisel kolmap\u00e4eval hipodroomile v\u00f5iduajamisi vaatama minnes v\u00f5tta vihmavari kaasa v\u00f5i mitte…<\/p>\n
— Bill Bryson raamatu sissejuhatuses<\/p>\n
2003. aastal raputas kogu kirjandus maailma seni reisikirjanikuna tuntud (ja tunnustatud) Bill Brysoni suurteos Short History of Nearly Everything, mis kerkis koheselt k\u00f5igisse edetabelitesse ning p\u00e4lvis tohutut huvi nii teadusringkondades kui tavalugejates. Tundus lausa uskumatu, et t\u00f5sisema teadusliku taustata autor s\u00f6andab v\u00f5tta ette sedav\u00f5rd t\u00f5sise teekonna: kirjeldada p\u00f5hjalikult Maa ja inimese ajalugu ning teha seda niiv\u00f5rd monumentaalselt, k\u00e4sitledes selles universaalses raamatus astronoomiat, f\u00fc\u00fcsikat, kosmoloogiat, geoloogiat, paleontoloogiat, geneetikat ning veel mitmeid teisigi teadusharusid. Ometi ei valminud kolmeaastase t\u00f6\u00f6 tulemusena Brysonil sugugi mitte kuiv, faktip\u00f5hine ja igav anal\u00fc\u00fcs, vaid sisukas ja mahlane, vaimukas ja s\u00fcgav, teadust kui huvitavat ainet avav teos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Autor: Bill Bryson
\nT\u00f5lkija (d): Henn K\u00e4\u00e4mbre
\nKirjastus: Pegasus
\nIlmumisaasta: 2017
\nLehek\u00fclgi: 482
\nFormaat: K\u00f5vakaaneline
\nM\u00f5\u00f5dud: 241 \u00d7 162 \u0445 28 \u043c\u043c<\/p>\n","protected":false},"featured_media":13600,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_brand":[],"product_cat":[360],"product_tag":[],"class_list":{"0":"post-13604","1":"product","2":"type-product","3":"status-publish","4":"has-post-thumbnail","6":"product_cat-knigi-estonskii","8":"first","9":"outofstock","10":"sale","11":"taxable","12":"shipping-taxable","13":"purchasable","14":"product-type-simple"},"yoast_head":"\n