Valime mikroskoopi.

Üks hea kodune mikroskoop peab välja nägema nii: 

– metallkorpus

– klaasist, mitte aga plastist optika

– valgusdiood või halogeenvalgustus (ülemine lisavalgustus avardab teie võimalusi)

– 3 või 4 objektiiviga revolverseade

– lastele, kooliõpilastele ja harrastajatele sobib mikroskoop 100 kuni 200- kordse suurendusega.

– mõningaid mudeleid müüakse kandekotiga. Sellist mikroskoopi on mugav võtta reisile või matkale!

Kasulikud soovitused:
Ärge unustage mikropreparaatide komplekte – uuringunäidiseid. Nendeks võivad olla taimede õhukesed lõikekohad, vees olevad heljumid, mikroorganismid ja palju muud. Iseseisvalt, katsetamata, on neid keeruline teha.

Kui tahate koheselt pildi üle kanda arvutile või salvestada video, võiks valida digitaalse usb-mikroskoobi. Digimikroskoobile võib heaks alternatiiviks saada mobiiltelefoni salvestatud sisseehitatud statiiviga optiline mikroskoop, mis samuti lubab avaldada internetis oma vaatluseid.

Tasub märkida, et ühes ja samas hinnasegmendis olevad optilised seadmed annavad põhjalikuma pildi võrreldes digiseadmetega.

Igas veetilgas võib mikroskoobi abil näha imetillukeste organismidega, zooplanktoniga tervet maailma. Puuviljade ja köögiviljade viljaliha osakestes aga avaneb taimeraku tõeline ilu – sibulal on need niivõrd suured, et näidises võib näha tuuma, rakuseina ja isegi kloroplaste. Veel aga on väga tavatu  hallitus – leivatükil õnnestub näha seente tippusid (niiditaoline moodustis) ja eoseid.

Edu Teile!

Allpool vaatleme põhjalikult mikroskoobi põhiparameetreid ja konstruktsiooni.

Mitu okulaari on parem: üks, kaks või isegi kolm?

Mikroskoobi valikul mängib okulaar vägagi tähtsat rolli, kuna just sellest sõltub paljuski seadme kasutusmugavus. Eksisteerib mitu varianti:

• • Monokulaarsed – eeldavad näidise vaatlust ühe silmaga. Hea lahendus lühivaatluste korral ja asjaarmastajatele kasutamiseks.
  • Binokulaarsed – mugavam. Seda tüüpi mikroskoopi tasuks valida juhul, kui kavatsete näidiste uuringute taga veeta  üsna palju aega.
  • Trinokulaarne – kolmas okulaar on mõeldud kaamera lülitamiseks ja kujutise väljutamiseks suuremale ekraanile. Selline mikroskoop sobib rühmatundideks või pildi salvestamiseks.

Samuti võib seadmel okulaari asemel olla väiksem ekraan.

Valgustuse erimid

Vastates küsimusele selle kohta, kuidas valida mikroskoopi, tuleb mainida valgusallika erinevust. Sellest sõltub saadud kujutise kvaliteet. Lihtsamates mudelites kasutatakse peegleid ja loomulikku valgustust. Millist mikroskoopi aga valida, kui tahaks vaatluseid teha sõltumata ilmast ja ööpäeva ajast? Täiendava valgustusega kindlasti! See võib olla mitut tüüpi:

• • hõõglamp – üks lihtsaim lahendus, kuid soojuskiirgus võib näidised ülekuivatada, tappa uuritavad mikroorganismid;
  • valgusdioodid – universaalne lahendus minimaalse soojenemise ja ereduse reguleerimisega;
  • halogeenlambid – annavad väga võimsa valgusvoolu, mistõttu paigaldatakse neid vaid professionaalsetesse mudelitesse.

Millist fokusseerimistüüpi eelistada?

Jõuda selgusele küsimuses, millist mikroskoopi oleks mõttekam osta, ei ole fokusseerimistüübi määratluseta võimalik. See on läätse “suunamise” viis objektile. Lihtsamatel mudelitel on vaid jäme fokusseering, mille korral moodustab lähenemise/kaugenemise samm 0,2-2 mm. Sellest piisab, kui kasutatakse kuni 400 kordset suurendamist.

Kui teid huvitab, millise mikroskoobi peaks valima põhjalikemaks vaatlusteks, tasuks kaaluda peenfokusseerimise täiendava käepidemega varianti. See suudab tagada 1-20 mikroniga sammu.

Suurendamine: kasulik ja kasutu 

Küsimusele, milline on kõige parem mikroskoop, võivad paljud ostjad vastata, et see, mis suurendab kõige enam. Kuid see on eksiarvamus. Vähevõimsad objektiivid ja okulaarid on igal juhul vajalikud, kuna nendeta ei ole võimalik näha näidise üldpilti. Tähelepanu tuleb pöörata vaid kasuliku suurendamise näitajale, mis on nominaalsest palju madalam (saaduna objektiivi ja okulaari näitajate ümberkorrutamise teel).

„Kasutu“ suurendamine vaid lähendab pilti, lisamata sellele detaile. Mistõttu küsimuses, kuidas valida mikroskoopi, ei tohiks jahtida äärmiselt suuri numbreid, mida amatöörkasutuses kindlapeale ei vajata.